Salamõrtsuka teekond II osa - стр. 31

Ta kõhistas naerda. „Sa oled siin enne tänast vaid korra põgusalt käinud. Usu mind, Jhaampes sünnivad täpselt sama käänulised intriigid kui Hirvelossis. Kuna oleme siin võõrad, oleks meil tark vältida neid niipalju kui võimalik.”

„Välja arvatud neid, mille me endaga kaasa toome,” ütlesin talle ning mulle vastuseks noogutades naeratas ta mõrult.

Päev oli särav ja karge. Taevas, mida võis silmata pea kohal tumedate igihaljaste oksaharude vahelt, oli lõpmatult sinine. Meie kõrval ruttas kerge tuulehoog, mis kahistas lumehangede jäätunud tippudel kuivi lumekristalle. Tahe lumi kriuksus meie saabaste all ning pakane suudles karedalt mu värskelt puhtaksaetud palgeid. Kaugemal külas kuulsin mängivate laste hõikeid. Öösilm ajas seepeale kõrvad kikki, kuid järgnes meile endiselt. Vaiksed hääled kauguses meenutasid mulle merelindude hüüdeid ning järsku tundsin teravat koduigatsust Bucki randade järele.

Конец ознакомительного фрагмента.