Salamõrtsuka teekond II osa - стр. 13
„See tuleb ära teha,” ütles ta mulle karmilt ja hoidis mind raudses haardes, kui ravitseja ligi astus. Alguses tajusin vaid survet, kui ta kuuma rauda vastu mu selga hoidis. Tundsin omaenda kõrbeva ihu lõhna ja arvasin, et ei hooli sellest, kuni äkiline valukramp rebis mind järsema jõnksatusega kui poomisnöör. Kerkiv pimedus tahtis mind põhja vedada. „Vee kohale tõmmatud ja põletatud!” röögatasin ahastavalt. Hunt vingus.
Kerkimine. Ülestulek, üha lähemale valgusele. Sukeldumine oli olnud sügav, veed soojad ja unenägusid täis. Ma maitsesin teadvusel oleku äärt, hingasin rinnatäie ärkvelolekut.
Chade. „ … aga sa oleksid ju võinud mulle öelda vähemalt seda, et ta on elus ja tuli sinu juurde. Eda ja El ühes sõlmes, Narr, kui tihti olen ma usaldanud sulle oma kõige salajasemad mõtted?”
„Pea sama tihti, kui oled usaldamata jätnud,” salvas Narr vastu. „Fitz palus mul oma siinoleku saladuses hoida. Ja tolle lauliku sekkumiseni see oligi saladus. Mis häda oleks sest olnud, kui ta oleks üksi rahus puhata saanud, kuni nool välja tuleb? Sa oled ta sonimisi kuulanud. Kas need tunduvad sulle enesega rahujalal oleva mehe omad?”
Chade ohkas. „Sellegipoolest. Sa oleksid võinud mulle öelda. Sa tead, mida mulle oleks tähendanud teadmine, et ta on elus.”
„Sa tead, mida oleks mulle tähendanud teadmine, et Farseeridel on troonipärija,” suskas Narr vastu.
„Ma rääkisin sulle kohe, kui olin rääkinud kuningannale!”
„Jah, aga kui kaua sa temast juba teadsid? Sellest ajast, kui saatsid Burrichi Mollyt valvama? Sa teadsid, et Molly kannab Fitzi last, kui viimane kord siin käisid, aga ometi ei öelnud sa midagi.”
Chade hingas järsult sisse ja hoiatas: „Ma eelistaksin, et neid nimesid valjusti välja ei öeldaks, isegi mitte siin. Ma pole neid isegi kuningannale nimetanud. Sa pead mõistma, Narr. Mida rohkem inimesi teab, seda suuremas ohus on laps. Ma poleks tema olemasolu iial avaldanud, kui kuninganna laps poleks surnud ja me poleks arvanud, et Verity on igaveseks läinud.”
„Hoia oma lootus saladusi pidada endale. Rändlaulik teab Molly nime – laulikud saladusi ei pea.” Vastumeelsus Starlingi suhtes särtsus Narri hääles. Ta lisas külmemal toonil: „Mida sa õieti kavatsesid teha, Chade? Lasta Fitzi tütart Verity omaks pidada? Varastada ta Mollylt ära ja anda kuningannale, et too kasvataks teda kui enda oma?” Narri häälde oli ilmunud tappev mahedus.
„Ma … ajad on rasked ja vajadus nii suur … aga … mitte varastada, ei. Burrich mõistaks ja ma usun, et ta suudaks selle ka tüdrukule selgeks teha.
Pealegi. Mida on tal lapsele pakkuda? Rahatu küünlavalmistaja, ärist ilma jäänud … kuidas ta saab lapse eest hoolitseda? See laps väärib paremat. Nagu ka tema ema, kui aus olla, ja ma teen kõik, mis minu võimuses, et ka tema elu oleks kindlustatud. Aga maimukest ei saa tema juurde jätta. Mõtle, Narr. Kui see peaks teatavaks saama, et laps on Farseeride soost, on tal ohutu vaid troonil või selle järjekorras. See naine kuulab Burrichit. Mees teeb talle selle selgeks.”